Vee karedus Eesti piirkondades ja selle mõju boileri valikule ja kasutuseale
Eesti joogivesi on enamasti kare ning erinevates maakondades võivad selle näitajad oluliselt erineda. Paese pinnase tõttu sisaldab kraanivesi rohkesti lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi, mis kuumutamisel sadestuvad küttekehadele katlakivina.
See looduslik nähtus mõjutab pikas perspektiivis kõiki koduseid soojaveeseadmeid ning lühendab nende kasulikku kasutusiga. Kareduse tase varieerub linnati ja vallati, mistõttu sama seade võib ühes peres kesta kaks korda kauem kui teises. Kohaliku vee tundmine aitab valida tehnikat, mis vastab tegelikele oludele ja hoiab pere eelarvet korras pika aja jooksul.
Just seetõttu mõjutab kohaliku vee koostis oluliselt seda, milline boiler tagab kõige paremini stabiilse sooja vee teie kodus. Kui veevarustuse andmed on olemas, on lihtsam valida sobiva küttekehaga mudel ja õigesti planeerida hooldusgraafik. Tugevamate komponentidega seadmed taluvad mineraalirohket vett tunduvalt paremini ning aitavad pikas perspektiivis säästa nii energiat kui ka raha.
Miks Eesti vesi on enamasti kare?
Eesti aluspõhi koosneb peamiselt lubjakivist ehk paekivist, mille kaudu liikuv sademevesi lahustab kaltsiumi- ja magneesiumiühendeid. Joogivee karedusele ei ole kehtestatud piirnormi, sest need mineraalid on inimesele kasulikud ja annavad veele iseloomuliku maitse.
Probleem ei seisne tarbimises, vaid kuumutamises. Vee keetmisel hakkab katlakivi sadestuma juba 60 kuni 80 kraadi juures, mis ummistab küttekehi ja vähendab soojusvahetuse efektiivsust. Jäävat karedust saab eemaldada üksnes keemiliste meetoditega, näiteks ioonvahetiga veepehmendi abil.
Vee karedus maakonniti – millistes piirkondades on vesi eriti kare?
Kareduse hindamiseks kasutatakse Eestis järgmist skaalat:
- pehme: 0 kuni 1 mg-ekv/l
- mõõdukalt pehme: 1 kuni 2 mg-ekv/l
- nõrgalt kare: 2 kuni 3 mg-ekv/l
- mõõdukalt kare: 3 kuni 4 mg-ekv/l
- kare: 4 kuni 6 mg-ekv/l
- väga kare: üle 6 mg-ekv/l
Allpool on toodud mõnede suuremate linnade näitajad kohalike vee-ettevõtete avaldatud andmetel.
| Linn ja piirkond | Karedus (mg-ekv/l) | Klass |
| Tallinn (Ülemiste pinnavesi) | 3,5 kuni 5,0 | kare |
| Tartu | 3,8 kuni 8,6 | kare kuni väga kare |
| Viljandi | 4,8 kuni 5,3 | kare |
| Nõmme ja Pirita (põhjavesi) | 2,0 kuni 5,0 | mõõdukalt kare kuni kare |
Põhja-Eesti
Põhja-Eestis kasutatakse paljudes piirkondades Kambrium-Vendi veekihi põhjavett, mis on rikas mineraalainete poolest. Näiteks erinevate valdade ja linnade haldusjaotust ning postiindekseid saab vaadata Harju maakonna postiindeksite ülevaatest, mis annab hea ülevaate piirkondlikust struktuurist.
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eestis tarbitakse peamiselt Kesk-Devoni veekihi vett, mis on tihti pehmem, kuid sisaldab sageli rohkem rauda ja sulfaate. Tartus kõigub joogivee karedus 3,8 ja 8,6 mg-ekv/l vahel sõltuvalt kasutatavast puurkaevust.
Kuidas kare vesi boilereid mõjutab?
Kuumutamisel sadestub mineraalisisaldus küttekehale ning moodustab katlakivi kihi. Tagajärjed avalduvad järk-järgult, kuid muutuvad aja jooksul märkimisväärseks:
- küttekeha kasutusiga lüheneb tavapärasest kiiremini
- energiakulu kasvab, sest katlakivi isoleerib soojuselemendi
- soojavee temperatuur ei pruugi tõusta soovitud tasemeni
- seadme garantiitingimused võivad teatud juhtudel muutuda kehtetuks
- regulaarse hoolduse vajadus suureneb ja kogukulu kasvab
Kuidas valida boilerit vastavalt kohalikule veele?
Õige valik algab vee kareduse teadmisest ja sõltub majapidamise igapäevasest tarbimisest. Soovitatav on enne ostu küsida kohalikult vee-ettevõttelt täpsemaid analüüse või vaadata Terviseameti joogivee andmebaasi, kus on koondatud kõigi ühisveevärkide ametlikud näitajad.
Sobiv küttekeha tüüp
Kareda vee piirkondades on otstarbekas eelistada kuiva küttekehaga mudeleid, kus küttekeha ei puutu otseselt veega kokku. Sellised seadmed taluvad mineraalirohket vett paremini ning katlakivi mõju on väiksem. Märja küttekehaga mudelid sobivad pigem pehme vee piirkondadesse, kus sette tekke risk on madalam.
Hooldus ja temperatuur
Soovitatav töötemperatuur on 55 kuni 60 kraadi, sest kõrgemal kuumusel intensiivistub sadestumine kiiresti. Korrapärane katlakivi eemaldus iga 12 kuni 18 kuu järel pikendab seadme kasutusiga märgatavalt ja aitab säilitada energiatõhusust.
Praktilised soovitused kareda vee piirkonna kodudele
Kohalike olude arvestamine annab pikemas perspektiivis selge rahalise võidu. Põhilised sammud on järgmised:
- tellige sõltumatu veeanalüüs enne suure seadme soetamist
- kaaluge veepehmendi paigaldamist, kui karedus ületab 5 mg-ekv/l
- vahetage seadme anood välja iga kahe kuni kolme aasta järel
- hoidke töötemperatuuri stabiilselt 55 kraadi lähedal
- tehke põhjalik katlakivieemaldus vähemalt kord aastas
Kokkuvõte
Vee karedus pole Eestis erand vaid valdav reegel ning igas kodus tasub teada kohaliku kraanivee koostist. Õige seadme valik koos teadliku hooldusega pikendab kasutusiga ja vähendab energiakulu. Tark seadme valik ja korrapärane hooldus annavad selge eelise igas Eesti maakonnas. See tagab soojaveesüsteemide pikaajalise töökindluse, hoiab igakuised elektriarved kontrolli all ning säästab majapidamist ootamatutest ja kulukatest remonditöödest.