Lõbusad Eesti Kohanimed
Eestis on kohanimed peamiselt tekkinud tänu koha eripäradega seotud nähtustele ning välisvallutajate poolt tehtud ettepanekutele. Lisaks pärusnimedele on Eestis ka naljakaid ja siivutuid mõtteid pakkuvaid kohanimesid, mis panevad punastama ka kõige kalgima inimese.
Kogu riik jaguneb oma kohanimedelt ka tänu regiooniti eriliselt: näiteks võib tuua Kihnu saare, Mulgimaa, Ruhnu saare, Vormsi saare ning Setumaa. Just neis piirkondades on kasutusel omapärane keel, millele pärinevad ka sealsed kohanimed.
Järgnevalt vaatleme naljakaid kohanimesid, mida võib Eestis reisides kohata:
- Tupenurme
Siivutuid mõtteid tekitab see kohanimi kindlasti, kuid see Muhu saarel paiknev külake on oma nime siiski saanud sõnast Toppe või Top, mis oli algselt 17.sajandil Muhu saarel elanud leibkonna perekonnanimi. Külanime mainiti esmaskordselt 1645.aasta paiku ning tollal kuulus küla Kapi mõisale. Tupenurme külast on pärit paljud pered, kelle liikmed asusid hiljem tööle raudtee ehitusele Virtsust Raplasse.
- Mädapea
Rakvere külje all asub küla Mädapea, mis oma iseloomult tähendas varasemalt üleküpsenud maasikaid või murakaid. Tegemist on pärimuskülaga, mida mainiti esmakordselt 1241.aastal nimega Metapœ. Küla ise ning sinna ehitatud mõis kuulusid esmalt Kärkna kloostrile ning kandis saksakeelset nimetust Mettapäh. Mädapea külasse ehitatud mõis on rüütlimõis, mis oma arhitektuurilt ning punastest tellistest ehitatud hoonena on muutunud kauniks turismimagnetiks.
- Munnimägi
Visuaalselt ei erine see mägi teistest lähedal olevatest, kuid oma nimelt on see kindlasti üks meeldejäävamaid. Vana-Otepää külas paikneb 170m kõrgune mägi paikneb teiste naljakate nimedega veekogude ja mägede ääres.
- Armuorg
Valguta rahva kunagine armastatud peopaik asub Tulimäe vahetus läheduses. Kaitseloot ehitas 1936.aastal sinna laulupeo tähistamise auks võidutule altari. 1869. a peeti seal laulupidu, kuhu kogunes 5 erinevat koori üle kihelkonna. 1898.aastal pidas kontserti Armuorus Miina Härma.
- Norra
Skandinaavia üheks turvalisemaks riigiks kuulutatud Norra riik on inspireerinud Järvamaa küla Norra nimetust. Norra küla lähedal paiknevad ka Norra allikad, mida külastab igal aastal rohkem kui tuhat turisti. Norra külas paikneb mõis kuulus kunagi ordurüütel Gerdt von Bravele. 1626.aastal soetas mõisa Heinrich Knorring, kelle järgi ka küla nimetati.
- Litsmetsa
Armuorust põhja poole jääb Litsmetsa küla, mille nimi pärineb Litze Matse Tiet järgi. Keegi ei välista, et koht on oma nime saanud ka teatud elukutse järgi sest naabruskonnas asub ka Litsikuusik.
- Mõrtsuka järv
Tegemist ei ole palgamõrvarite toolt kasutusel oleva veekoguga. Siiski peetakse ka järve nime pärinemist ‘sõdalase’ või ‘talumehe’ ametist. Valgamaal Otepää vallas paikneb järv olevat algselt oma nime saanud mehe nime järgi - Martzug või Merzuck. Järve keskmine sügavus on 3,7m kuid sügavaim koht 6,5m. Järvega on seotud palju müüte, mis kõik seonduvad kas maetud aardega Rootsi kuninga poolt või uputatud külanaistega.
Eestlased ei ole soovinud siivutute nimedega kohanimesid muuta, sest nende pärimus on tugevalt seotud ajalooga. Ajalooliselt aga tähtsad nimed on justkui pühad ning nende kasutamine tänapäeval on tugevalt au sees. Milliseid vahvaid ja naljakaid kohanimesid Eestis veel leidub, saab igaüks uurida veebi vahendusel. Selleks, et neid kohti külastada, tuleks ette võtta üleriigiline seiklusmatk, sest juba teeviidete nägemine pakub nalja pikemaks ajaks. Täname artikli koostamisel Nutz casino portaali, kes aitas lõbusaid kohanimesid kokku koguda.
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!
